Posts

Seesam, avane!

Image
Sellenädalane blogipostitus on pühendatud puuetega inimestele mõeldud tehnoloogilistele tugilahendustele. Esineb mitmeid tänapäeval üldkasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi, mis olid esialgu loodud puuetega inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks tegemiseks, kuid on hiljem osutunud populaarseks ja oluliseks ka teiste kasutajate seas. Järgnevalt tutvustan ühte lahendust, mis on eeskätt mõeldud amüotroofse lateraalskleroosi (ALS), seljaaju vigastuste, polüskleroosi ja muude halvatusprobleemidega inimeste aitamiseks. Tegemist on rakendusega nimega Open Sesame! Äpi ajalugu ulatub tegelikult juba aastasse 2012. Arendaja Oded Ben Dov esines Iisraeli televisioonis, esitledes arvutimängu, mille mängimiseks piisab vaid oma pea liigutamisest. Peagi sai ta telefonikõne ühelt endiselt Iisraeli mereväe ülemalt, kes põdes tetrapleegiat (halvatus, mille tagajärjel kaotavad kere- ja jäsemelihased osaliselt või täielikult liikumisvõime). Ta tahtis teada, kas arendaja saaks teha nutitelefoni, mida ta

Kasutatavus veebis

Image
Veebi kasutatavuse eksperdi Jakob Nielsen'i järgi on veebilehtede kasutatavuse juures viieks peamiseks komponendiks õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. Ilmselt oleneb nii konkreetsest veebisaidist, kasutajast kui ka olukorrast, kui olulist rolli iga aspekt parasjagu mängib. Järgnevalt käsitlen aga kahte veebilehte, mida võiks universaalsemalt sildistada kui näidet hea ja halva kasutatavusega leheküljest. SportsDirect.com Veebipoodide seas leiab nii mitmeidki näiteid heast kasutatavusest. See on ju ka loogiline - e-poes käimine peab olema kasutajale mugav ja meeldiv kogemus, et seda kasutataks võimalikult palju ning tooks ettevõttele võimalikult suurt tulu. Mõnel juhul on aga probleemiks näiteks soovitavate kaubaartiklite üles leidmine. Kauba valik on nii meeletult suur ja veebilehel pole võimalusi otsingutele sobivate kitsenduste seadmiseks, et kasutaja leiab ennast peagi lõputult lehte allapoole kerimast ja üha järgmisele otsinguvastete lehele liikumast

Arendus- ja ärimudelid

Image
Tarkvaraarenduses kasutatakse mitmesuguseid arendus- ja ärimudeleid. Järgnevalt käsitlen kahte tarkvaraprojekti ja analüüsin nende puhul rakendatud mudeleid. Tegelen ise tööalaselt geoinfosüsteemidega, seetõttu on ka toodud näited sellest valdkonnast. ArcGIS Desktop ArcGIS on maailmas ilmselt kõige laildasemalt kasutatav geoinfosüsteemide tarkvaraperekond, mida toodab ettevõte nimega Esri. Tarkvaraperekonna lipulaevaks on desktop-tarkvara nimega ArcGIS Desktop, millega saab ruumiandmeid hallata, töödelda, visualiseerida jne. Tegemist on ärivaraga. Igal aastal tuleb tarkvarast välja uus versioon, väiksemaid versiooniuuendusi ja patch-e ilmub ka sagedamini. Tarkvara arendamisel kasutatakse kombinatsiooni samm-sammulisest ja kordustega mudelist. Iga järgmise sammuga täiendatakse nõudeid ja eelmistes versioonides esinenud vigu, mis varasemalt arendustöö käigus kahe silma vahele olid jäänud. Arendusprotsessis kasutatakse ka beetatestijaid ehk kasutajaid, kes on huvitatud kasutamas

Kuidas saada häkkeriks?

Image
Lugesin täna Eric Steven Raymond'i kirjutist "Kuidas saada häkkeriks". Autori näol on tegemist tuntud tarkvaraarendaja ning avatud lähtekoodiga tarkvara koolkonna kauaaegse ja tulihingelise esindajaga. Tema kirjatükk (või "dokument", nagu ta seda ise nimetab) räägib häkkerlikust suhtumisest, häkkeri põhioskustest ja häkkerikultuurist laiemalt. Kirjutan siia mõningaid mõtteid, mis mul selle dokumendiga seoses tekkisid. Raymond alustab meeldetuletamisest, et häkkeriks peaks nimetama inimest, kes on oma valdkonnas (peamiselt siiski tarkvaraarenduses või võrgunduses) meisterlik, armastab lahendada probleeme ja ületada piire - sellel ei ole mitte mingit seost pahatahtlike arvutitesse sissemurdjatega, keda häkkerid nimetavad "kräkkeriteks". Häkkeriks olemise juures on tema jutu järgi oluline ka see, et teised häkkerikogukondade liikmed sind häkkeriks nimetaks - aga sellest hiljem lähemalt. Seejärel jutustab autor häkkerlikust suhtumisest. See osa dokume

IT juhtidest: Gates ja Jobs

Image
Nagu kõikides teistes ettevõtetes, nii on ka IT valdkonnas väga erinevate omadustega juhtfiguure. Mõnele on edu toonud loovust toetav lähenemine, mõnele autokraatrik juhtimisttiil, mis toetub ainult juhi enda nägemusele. Leidub aga veel mitmeid teisi juhitüüpe. Käesolevas postituses käsitlen lähemalt IT-maailma kahe gigandi, Bill Gates'i ja Steve Jobs'i juhtimisstiile. Bill Gates Gates esindab ilmselt klassikalist juhti, kes aitas kaasa loovale õhkkonna tekkele ettevõttes ning kelle suhtumine oli sageli ka üsna autoritaarne. Gates palus oma töötajatel nende ideid regulaarselt talle esitleda. Talle oli omane sellistel kohtumistel sageli jutule vahele segada, tõstatades küsimusi esile toodud faktide ja eelduste kohta. Samas kasutas Gates vastavalt olukorrale ka teisi juhtimisstiile ning kindlasti poleks ta nii edukaks saanud, kui ta oleks ettevõtet pidevalt ainult autokraatlikult juhtinud, sest see oleks andnud tõsise hoobi alluvate loovusele. Üheks huvitavaks asjaol

IT proff aastal 2020

Image
Tänapäeva IT profilt eeldatakse peale heade erialaste teadmiste ja oskuste veel hulka omadusi. Alljärgnevalt kirjeldangi, mis teeb minu arvates aastal 2020 IT alaste teadmistega inimesest professionaali. Pidev enesetäiendamine Elukestev õpe ei tohiks tänapäeval enam kellegi jaoks pelgalt sõnakõlksuks olla, ammugi mitte IT valdkonna inimeste jaoks. Tehnoloogiate arengu pöörase kiiruse juures peab IT proff hoidma kätt pulsil oma erialaga seotud uuendustel, aga võiks olla kursis ka IT-s puhuvate värskete tuultega laiemalt. Suhtlemisoskus Millegipärast levib mõnel pool endiselt arvamus, et tõsised IT inimesed on sellised, kes nohisevad kuskil nurgas üksi oma asja ajada. Ilmselt ulatuvad selle stereotüübi juured tänapäevase Interneti algusaega ja sealt kaugemalegi, kui keskmises majapidamises koduarvutit veel ei olnud. Nüüd aga kasutatakse kõikjal tööprotsesse automatiseerivaid IT lahendusi ning IT professionaalid peavad oskama ettevõtete ja kasutajate probleemidest aru saada n

Copyleft

Image
Copyleft on selline autoriõiguse kasutamise viis, mis eemaldab seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning sellest tuletatud teoste loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Eristatakse tugeva, väga tugeva ja nõrga copyleft-iga litsentse. Järgnevalt käsitlengi neid erinevaid litsentseerimisvalikuid lähemalt. Kuigi copyleft-i saab kasutada erinevat tüüpi teoste (kunst, teadusavastused jm) autoriõiguste litsentseerimiseks, siis enamasti rakendatakse seda tarkvara puhul ning ka järgnevad näited toon tarkvarade kohta. GNU GPL - tugeva copyleft-iga litsents GPL litsentsitingimustega nõustunul on õigus algset teost muuta ja kopeerida ning teost ennast või selle tuletist edasi jagada. Selle tegevuse eest võib küsida tasu või teha seda tasuta. Tuletisteoste kõik komponendid tuleb aga litsentseerida sama litsentsi all, v.a üle veebi töötavad (SaaS) tarkvarad, sest seda ei loeta GPL-i järgi tark