Mõtteid seoses õppeainega "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid"

Viimane olulisem Eesti infoühiskonna arengusuundasid käsitlev dokument koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt aastatel 2012-2013 ning võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2018. aastal. See käsitles mitmeid meetmeid ja vajalikke arendustegevusi, mis tagaksid aastaks 2020 nutikate lahenduste loomist võimaldava keskkonna ja soodustaksid IKT kasutamist. Ühtlasi sisaldas see arengukava mõningaid visioone, mille saavutamist 2020. aastaks oodati. Kuna nüüd olemegi ajas sinnamaale jõudnud, on paslik seda dokumenti lähemalt uurida. Analüüsin siin üht praeguseks kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. IKT lahenduste laialdane kasutus Minu meelest on ilmselt kõige paremini realiseerunud punkt, millega nähti IKT lahenduste laialdast kasutust enamikes majandusharudes. See on kirja pandud küll üsna üldsõnaliselt, kuid tänasel päeval pole kahtlustki, et valdkonnast hoolimata osatakse IKT lahenduste lisandväärtust mitmel pool Eestis kõrgelt hinnata. IKT

Esimesed veebipõhised otsimootorid sündisid 1993. aastal. Selliste süsteemide eesmärgiks oli veebi suuruse mõõtmine ja lehekülgede indeksi loomine. Esimene täisteksti-otsimootor WebCrawler, mis lubas suvaliselt veebilehelt suvalisi märksõnu otsida, loodi järgmisel aastal. Sellest ajast saati on täisteksti-otsingud otsimootorite loomulikuks osaks. Tänapäeva tuntuimaks otsimootoriks on kahtlemata Google, aga kui palju on sedalaadi süsteemid mõjutanud seda, kuidas me infot kasutame? Olen ise kasvanud üles sellisel ajal, kus kiireim viis mingi suvalise teema kohta info saamiseks oli kõndida elutoa raamaturiiuli äärde, haarata sealsest ENE-de seeriast sobiv köide ja sellest siis õige infokild üles leida. Kui sellest ei piisanud, võis riiulist otsida mõne teise teatmeteose ja oma õnne sellega proovida. Rohkema info jaoks pidi minema raamatukokku või laenama huvipakkuvaid raamatuid mõnelt sõbralt-tuttavalt. Vähetuntud välismaise linna asukoha sai leida atlasest, võõrkeelsele tekstile tõ

Mitmed tehnoloogiad Interneti varajasest ajaloost on ajahambale hästi vastu pannud ja tänini kasutusel. Mõnda on ka edasi arendatud, nii et tehnoloogia on saanud uue nime, aga asja algne sisu on suuresti samaks jäänud. Osad varajased ideed on aga ruumi teinud uutele, olgu see siis töökindluse, turvalisuse, tehnoloogia üleüldise arengu või muu tõttu. Kirjeldan siin lähemalt üht ajalukku kadunud ja üht senini kasutusel olevat tehnoloogiat. Telnet Alguses oli ARPANET. Kuigi laialtlevinud müüdi kohaselt oli see välja töötatud töökindla sõjaväe juhtimissüsteemi tarvis, siis tegelikult oli tegemist projektiga, millega ARPA (hilisem DARPA - Defense Advanced Research Projects Agency) sai pakkuda arvutusvõimalust terve riigi ulatuses, ostmata igale oma osakonnale eraldi arvutit. Arvutid olid tollal teadagi hiiglaslikud ja väga kallid, võimsamad arvutid võtsid enda alla terveid hooneid. Telnet on võrguprotokoll, mis pakub kahesuunalist interaktiivset tekstipõhist suhtlusteenust, kas

Paljude edukate IT-lahenduste kõrval leidub veelgi enam ettevõtmisi, mis on ühel või teisel põhjusel ebaõnnestunud. Näiteid ei pea kaugelt otsima: igal suurel ja nimekal tarkvarafirmal on mitmeid projekte, mis pole nii edukaks kujunenud kui esialgu loodeti. Lahkan siin lähemalt kolme Google'i projekti. Google Glass Google'i ambitsioonikad nutiprillid tekitasid oma innovatiivsusega elevust juba aasta enne müügiletulekut. Ettevõte tegi aga toote juures juba turundamisel mitmeid vigu, jättes õhku mitmeid küsimusi. Selgusetuks jäi, milliseid probleeme inimeste igapäevaelus üritab Google selle tootega lahendada ehk milleks inimestel seda üldse vaja peaks minema. Vastuseta jäid ka turvalisus- ja terviseküsimused. On teada, et mitmed elektroonikaseadmed väljutavad vähki tekitavat kiirgust, aga tüüpiliselt ei kanna me ühtegi seadet otseses kontaktis nahaga. Paljude inimeste jaoks ei paistnud hea mõttena kanda sellist seadet aga ümber pea. Juhiti tähelepanu ka sellele, et vaat