Mõtteid seoses õppeainega "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid"

Sellenädalane blogipostitus on pühendatud puuetega inimestele mõeldud tehnoloogilistele tugilahendustele. Esineb mitmeid tänapäeval üldkasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi, mis olid esialgu loodud puuetega inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks tegemiseks, kuid on hiljem osutunud populaarseks ja oluliseks ka teiste kasutajate seas. Järgnevalt tutvustan ühte lahendust, mis on eeskätt mõeldud amüotroofse lateraalskleroosi (ALS), seljaaju vigastuste, polüskleroosi ja muude halvatusprobleemidega inimeste aitamiseks. Tegemist on rakendusega nimega Open Sesame! Äpi ajalugu ulatub tegelikult juba aastasse 2012. Arendaja Oded Ben Dov esines Iisraeli televisioonis, esitledes arvutimängu, mille mängimiseks piisab vaid oma pea liigutamisest. Peagi sai ta telefonikõne ühelt endiselt Iisraeli mereväe ülemalt, kes põdes tetrapleegiat (halvatus, mille tagajärjel kaotavad kere- ja jäsemelihased osaliselt või täielikult liikumisvõime). Ta tahtis teada, kas arendaja saaks teha nutitelefoni, mida ta

Veebi kasutatavuse eksperdi Jakob Nielsen'i järgi on veebilehtede kasutatavuse juures viieks peamiseks komponendiks õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. Ilmselt oleneb nii konkreetsest veebisaidist, kasutajast kui ka olukorrast, kui olulist rolli iga aspekt parasjagu mängib. Järgnevalt käsitlen aga kahte veebilehte, mida võiks universaalsemalt sildistada kui näidet hea ja halva kasutatavusega leheküljest. SportsDirect.com Veebipoodide seas leiab nii mitmeidki näiteid heast kasutatavusest. See on ju ka loogiline - e-poes käimine peab olema kasutajale mugav ja meeldiv kogemus, et seda kasutataks võimalikult palju ning tooks ettevõttele võimalikult suurt tulu. Mõnel juhul on aga probleemiks näiteks soovitavate kaubaartiklite üles leidmine. Kauba valik on nii meeletult suur ja veebilehel pole võimalusi otsingutele sobivate kitsenduste seadmiseks, et kasutaja leiab ennast peagi lõputult lehte allapoole kerimast ja üha järgmisele otsinguvastete lehele liikumast

Tarkvaraarenduses kasutatakse mitmesuguseid arendus- ja ärimudeleid. Järgnevalt käsitlen kahte tarkvaraprojekti ja analüüsin nende puhul rakendatud mudeleid. Tegelen ise tööalaselt geoinfosüsteemidega, seetõttu on ka toodud näited sellest valdkonnast. ArcGIS Desktop ArcGIS on maailmas ilmselt kõige laildasemalt kasutatav geoinfosüsteemide tarkvaraperekond, mida toodab ettevõte nimega Esri. Tarkvaraperekonna lipulaevaks on desktop-tarkvara nimega ArcGIS Desktop, millega saab ruumiandmeid hallata, töödelda, visualiseerida jne. Tegemist on ärivaraga. Igal aastal tuleb tarkvarast välja uus versioon, väiksemaid versiooniuuendusi ja patch-e ilmub ka sagedamini. Tarkvara arendamisel kasutatakse kombinatsiooni samm-sammulisest ja kordustega mudelist. Iga järgmise sammuga täiendatakse nõudeid ja eelmistes versioonides esinenud vigu, mis varasemalt arendustöö käigus kahe silma vahele olid jäänud. Arendusprotsessis kasutatakse ka beetatestijaid ehk kasutajaid, kes on huvitatud kasutamas

Lugesin täna Eric Steven Raymond'i kirjutist "Kuidas saada häkkeriks". Autori näol on tegemist tuntud tarkvaraarendaja ning avatud lähtekoodiga tarkvara koolkonna kauaaegse ja tulihingelise esindajaga. Tema kirjatükk (või "dokument", nagu ta seda ise nimetab) räägib häkkerlikust suhtumisest, häkkeri põhioskustest ja häkkerikultuurist laiemalt. Kirjutan siia mõningaid mõtteid, mis mul selle dokumendiga seoses tekkisid. Raymond alustab meeldetuletamisest, et häkkeriks peaks nimetama inimest, kes on oma valdkonnas (peamiselt siiski tarkvaraarenduses või võrgunduses) meisterlik, armastab lahendada probleeme ja ületada piire - sellel ei ole mitte mingit seost pahatahtlike arvutitesse sissemurdjatega, keda häkkerid nimetavad "kräkkeriteks". Häkkeriks olemise juures on tema jutu järgi oluline ka see, et teised häkkerikogukondade liikmed sind häkkeriks nimetaks - aga sellest hiljem lähemalt. Seejärel jutustab autor häkkerlikust suhtumisest. See osa dokume

Nagu kõikides teistes ettevõtetes, nii on ka IT valdkonnas väga erinevate omadustega juhtfiguure. Mõnele on edu toonud loovust toetav lähenemine, mõnele autokraatrik juhtimisttiil, mis toetub ainult juhi enda nägemusele. Leidub aga veel mitmeid teisi juhitüüpe. Käesolevas postituses käsitlen lähemalt IT-maailma kahe gigandi, Bill Gates'i ja Steve Jobs'i juhtimisstiile. Bill Gates Gates esindab ilmselt klassikalist juhti, kes aitas kaasa loovale õhkkonna tekkele ettevõttes ning kelle suhtumine oli sageli ka üsna autoritaarne. Gates palus oma töötajatel nende ideid regulaarselt talle esitleda. Talle oli omane sellistel kohtumistel sageli jutule vahele segada, tõstatades küsimusi esile toodud faktide ja eelduste kohta. Samas kasutas Gates vastavalt olukorrale ka teisi juhtimisstiile ning kindlasti poleks ta nii edukaks saanud, kui ta oleks ettevõtet pidevalt ainult autokraatlikult juhtinud, sest see oleks andnud tõsise hoobi alluvate loovusele. Üheks huvitavaks asjaol

Tänapäeva IT profilt eeldatakse peale heade erialaste teadmiste ja oskuste veel hulka omadusi. Alljärgnevalt kirjeldangi, mis teeb minu arvates aastal 2020 IT alaste teadmistega inimesest professionaali. Pidev enesetäiendamine Elukestev õpe ei tohiks tänapäeval enam kellegi jaoks pelgalt sõnakõlksuks olla, ammugi mitte IT valdkonna inimeste jaoks. Tehnoloogiate arengu pöörase kiiruse juures peab IT proff hoidma kätt pulsil oma erialaga seotud uuendustel, aga võiks olla kursis ka IT-s puhuvate värskete tuultega laiemalt. Suhtlemisoskus Millegipärast levib mõnel pool endiselt arvamus, et tõsised IT inimesed on sellised, kes nohisevad kuskil nurgas üksi oma asja ajada. Ilmselt ulatuvad selle stereotüübi juured tänapäevase Interneti algusaega ja sealt kaugemalegi, kui keskmises majapidamises koduarvutit veel ei olnud. Nüüd aga kasutatakse kõikjal tööprotsesse automatiseerivaid IT lahendusi ning IT professionaalid peavad oskama ettevõtete ja kasutajate probleemidest aru saada n

Copyleft on selline autoriõiguse kasutamise viis, mis eemaldab seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning sellest tuletatud teoste loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Eristatakse tugeva, väga tugeva ja nõrga copyleft-iga litsentse. Järgnevalt käsitlengi neid erinevaid litsentseerimisvalikuid lähemalt. Kuigi copyleft-i saab kasutada erinevat tüüpi teoste (kunst, teadusavastused jm) autoriõiguste litsentseerimiseks, siis enamasti rakendatakse seda tarkvara puhul ning ka järgnevad näited toon tarkvarade kohta. GNU GPL - tugeva copyleft-iga litsents GPL litsentsitingimustega nõustunul on õigus algset teost muuta ja kopeerida ning teost ennast või selle tuletist edasi jagada. Selle tegevuse eest võib küsida tasu või teha seda tasuta. Tuletisteoste kõik komponendid tuleb aga litsentseerida sama litsentsi all, v.a üle veebi töötavad (SaaS) tarkvarad, sest seda ei loeta GPL-i järgi tark

2012. aastal avaldasid Rick Falkvinge ja Christian Engström raamatu, kus tutvustasid enda ideid autoriõiguste üleilmseks reformiks ja mõneti ka autoriõiguste ümbermõtestamiseks. Muuhulgas esitasid nad kuuepunktilise ettepaneku konkreetsete sammudega reformi elluviimiseks. Lahkan siin postituses seda ettepanekut lähemalt. Ettepaneku kandvaks ideeks on, et autoriõigused peaksid reguleerima ainult kopeerimist kommertseesmärgil - kõik tegevused kellegi intellektuaalse omandiga, mis ei ole tehtud tulu teenimiseks, peaksid olema lubatud. Olen ettepaneku punktidega suures osas nõus, kuid kohati on nende juurde kuuluv argumentatsioon minu meelest liialt mustvalge. Samuti näib mulle, et mitmed ideed on ajendatud suurettevõtete monopolist ja hoiakutest, kuid ei võta arvesse väikeste ja alles alustavate tegijate huve. Kohe seletan lähemalt, miks nii arvan. Loomulikult peavad intellektuaalse omandi looja moraalsed õigused jääma samaks - kellelgi ei tohiks olla õigust väita, et nad on milleg

Mõni aasta pärast tänapäevase ülemaailmse Interneti loomist - 1994 - avaldas Virginia Shea raamatu "Netiquette", mis käsitleb netis käitumise etiketireegleid ehk netiketti. Kuigi Internet oli tollal veel lapsekingades, on need reeglid siiamaani aktuaalsed, ehkki rõhuasetus võib mõnes kohas olla veidi muutunud. Arutlen siin veidi lähemalt sealsest kümnest käsust kuuenda üle, mis lühidalt sõnastatult on "Share expert knowledge" ehk "Jaga oma ekspertteadmisi". Kuna teadmiste jagamiseks on võrgus väga palju võimalusi, vaatlen seda teemat siin lihtsustuseks ainult sotsiaalmeedia postituste kontekstis. 1994. aastal oli Internet globaalses mõistes veel üsna vähe levinud. Ülemaailmse võrgu üks peamiseid eesmärke algusest peale oli aga info jagamine ning kui tollal oli meediumite hulk info levitamiseks ja veebi teel suhtlemiseks veel üsna piiratud, siis tänapäeval on võimalikke platvorme, keskkondi ja vahendeid lugematul hulgal. See teeb väga keeruliseks jälg

Viimane olulisem Eesti infoühiskonna arengusuundasid käsitlev dokument koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt aastatel 2012-2013 ning võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2018. aastal. See käsitles mitmeid meetmeid ja vajalikke arendustegevusi, mis tagaksid aastaks 2020 nutikate lahenduste loomist võimaldava keskkonna ja soodustaksid IKT kasutamist. Ühtlasi sisaldas see arengukava mõningaid visioone, mille saavutamist 2020. aastaks oodati. Kuna nüüd olemegi ajas sinnamaale jõudnud, on paslik seda dokumenti lähemalt uurida. Analüüsin siin üht praeguseks kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. IKT lahenduste laialdane kasutus Minu meelest on ilmselt kõige paremini realiseerunud punkt, millega nähti IKT lahenduste laialdast kasutust enamikes majandusharudes. See on kirja pandud küll üsna üldsõnaliselt, kuid tänasel päeval pole kahtlustki, et valdkonnast hoolimata osatakse IKT lahenduste lisandväärtust mitmel pool Eestis kõrgelt hinnata. IKT

Esimesed veebipõhised otsimootorid sündisid 1993. aastal. Selliste süsteemide eesmärgiks oli veebi suuruse mõõtmine ja lehekülgede indeksi loomine. Esimene täisteksti-otsimootor WebCrawler, mis lubas suvaliselt veebilehelt suvalisi märksõnu otsida, loodi järgmisel aastal. Sellest ajast saati on täisteksti-otsingud otsimootorite loomulikuks osaks. Tänapäeva tuntuimaks otsimootoriks on kahtlemata Google, aga kui palju on sedalaadi süsteemid mõjutanud seda, kuidas me infot kasutame? Olen ise kasvanud üles sellisel ajal, kus kiireim viis mingi suvalise teema kohta info saamiseks oli kõndida elutoa raamaturiiuli äärde, haarata sealsest ENE-de seeriast sobiv köide ja sellest siis õige infokild üles leida. Kui sellest ei piisanud, võis riiulist otsida mõne teise teatmeteose ja oma õnne sellega proovida. Rohkema info jaoks pidi minema raamatukokku või laenama huvipakkuvaid raamatuid mõnelt sõbralt-tuttavalt. Vähetuntud välismaise linna asukoha sai leida atlasest, võõrkeelsele tekstile tõ

Mitmed tehnoloogiad Interneti varajasest ajaloost on ajahambale hästi vastu pannud ja tänini kasutusel. Mõnda on ka edasi arendatud, nii et tehnoloogia on saanud uue nime, aga asja algne sisu on suuresti samaks jäänud. Osad varajased ideed on aga ruumi teinud uutele, olgu see siis töökindluse, turvalisuse, tehnoloogia üleüldise arengu või muu tõttu. Kirjeldan siin lähemalt üht ajalukku kadunud ja üht senini kasutusel olevat tehnoloogiat. Telnet Alguses oli ARPANET. Kuigi laialtlevinud müüdi kohaselt oli see välja töötatud töökindla sõjaväe juhtimissüsteemi tarvis, siis tegelikult oli tegemist projektiga, millega ARPA (hilisem DARPA - Defense Advanced Research Projects Agency) sai pakkuda arvutusvõimalust terve riigi ulatuses, ostmata igale oma osakonnale eraldi arvutit. Arvutid olid tollal teadagi hiiglaslikud ja väga kallid, võimsamad arvutid võtsid enda alla terveid hooneid. Telnet on võrguprotokoll, mis pakub kahesuunalist interaktiivset tekstipõhist suhtlusteenust, kas

Paljude edukate IT-lahenduste kõrval leidub veelgi enam ettevõtmisi, mis on ühel või teisel põhjusel ebaõnnestunud. Näiteid ei pea kaugelt otsima: igal suurel ja nimekal tarkvarafirmal on mitmeid projekte, mis pole nii edukaks kujunenud kui esialgu loodeti. Lahkan siin lähemalt kolme Google'i projekti. Google Glass Google'i ambitsioonikad nutiprillid tekitasid oma innovatiivsusega elevust juba aasta enne müügiletulekut. Ettevõte tegi aga toote juures juba turundamisel mitmeid vigu, jättes õhku mitmeid küsimusi. Selgusetuks jäi, milliseid probleeme inimeste igapäevaelus üritab Google selle tootega lahendada ehk milleks inimestel seda üldse vaja peaks minema. Vastuseta jäid ka turvalisus- ja terviseküsimused. On teada, et mitmed elektroonikaseadmed väljutavad vähki tekitavat kiirgust, aga tüüpiliselt ei kanna me ühtegi seadet otseses kontaktis nahaga. Paljude inimeste jaoks ei paistnud hea mõttena kanda sellist seadet aga ümber pea. Juhiti tähelepanu ka sellele, et vaat