Mõtteid seoses õppeainega "IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid"

Tänapäeva IT profilt eeldatakse peale heade erialaste teadmiste ja oskuste veel hulka omadusi. Alljärgnevalt kirjeldangi, mis teeb minu arvates aastal 2020 IT alaste teadmistega inimesest professionaali. Pidev enesetäiendamine Elukestev õpe ei tohiks tänapäeval enam kellegi jaoks pelgalt sõnakõlksuks olla, ammugi mitte IT valdkonna inimeste jaoks. Tehnoloogiate arengu pöörase kiiruse juures peab IT proff hoidma kätt pulsil oma erialaga seotud uuendustel, aga võiks olla kursis ka IT-s puhuvate värskete tuultega laiemalt. Suhtlemisoskus Millegipärast levib mõnel pool endiselt arvamus, et tõsised IT inimesed on sellised, kes nohisevad kuskil nurgas üksi oma asja ajada. Ilmselt ulatuvad selle stereotüübi juured tänapäevase Interneti algusaega ja sealt kaugemalegi, kui keskmises majapidamises koduarvutit veel ei olnud. Nüüd aga kasutatakse kõikjal tööprotsesse automatiseerivaid IT lahendusi ning IT professionaalid peavad oskama ettevõtete ja kasutajate probleemidest aru saada n

Copyleft on selline autoriõiguse kasutamise viis, mis eemaldab seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning sellest tuletatud teoste loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Eristatakse tugeva, väga tugeva ja nõrga copyleft-iga litsentse. Järgnevalt käsitlengi neid erinevaid litsentseerimisvalikuid lähemalt. Kuigi copyleft-i saab kasutada erinevat tüüpi teoste (kunst, teadusavastused jm) autoriõiguste litsentseerimiseks, siis enamasti rakendatakse seda tarkvara puhul ning ka järgnevad näited toon tarkvarade kohta. GNU GPL - tugeva copyleft-iga litsents GPL litsentsitingimustega nõustunul on õigus algset teost muuta ja kopeerida ning teost ennast või selle tuletist edasi jagada. Selle tegevuse eest võib küsida tasu või teha seda tasuta. Tuletisteoste kõik komponendid tuleb aga litsentseerida sama litsentsi all, v.a üle veebi töötavad (SaaS) tarkvarad, sest seda ei loeta GPL-i järgi tark

2012. aastal avaldasid Rick Falkvinge ja Christian Engström raamatu, kus tutvustasid enda ideid autoriõiguste üleilmseks reformiks ja mõneti ka autoriõiguste ümbermõtestamiseks. Muuhulgas esitasid nad kuuepunktilise ettepaneku konkreetsete sammudega reformi elluviimiseks. Lahkan siin postituses seda ettepanekut lähemalt. Ettepaneku kandvaks ideeks on, et autoriõigused peaksid reguleerima ainult kopeerimist kommertseesmärgil - kõik tegevused kellegi intellektuaalse omandiga, mis ei ole tehtud tulu teenimiseks, peaksid olema lubatud. Olen ettepaneku punktidega suures osas nõus, kuid kohati on nende juurde kuuluv argumentatsioon minu meelest liialt mustvalge. Samuti näib mulle, et mitmed ideed on ajendatud suurettevõtete monopolist ja hoiakutest, kuid ei võta arvesse väikeste ja alles alustavate tegijate huve. Kohe seletan lähemalt, miks nii arvan. Loomulikult peavad intellektuaalse omandi looja moraalsed õigused jääma samaks - kellelgi ei tohiks olla õigust väita, et nad on milleg

Mõni aasta pärast tänapäevase ülemaailmse Interneti loomist - 1994 - avaldas Virginia Shea raamatu "Netiquette", mis käsitleb netis käitumise etiketireegleid ehk netiketti. Kuigi Internet oli tollal veel lapsekingades, on need reeglid siiamaani aktuaalsed, ehkki rõhuasetus võib mõnes kohas olla veidi muutunud. Arutlen siin veidi lähemalt sealsest kümnest käsust kuuenda üle, mis lühidalt sõnastatult on "Share expert knowledge" ehk "Jaga oma ekspertteadmisi". Kuna teadmiste jagamiseks on võrgus väga palju võimalusi, vaatlen seda teemat siin lihtsustuseks ainult sotsiaalmeedia postituste kontekstis. 1994. aastal oli Internet globaalses mõistes veel üsna vähe levinud. Ülemaailmse võrgu üks peamiseid eesmärke algusest peale oli aga info jagamine ning kui tollal oli meediumite hulk info levitamiseks ja veebi teel suhtlemiseks veel üsna piiratud, siis tänapäeval on võimalikke platvorme, keskkondi ja vahendeid lugematul hulgal. See teeb väga keeruliseks jälg