Internetidinosaurustest

Mitmed tehnoloogiad Interneti varajasest ajaloost on ajahambale hästi vastu pannud ja tänini kasutusel. Mõnda on ka edasi arendatud, nii et tehnoloogia on saanud uue nime, aga asja algne sisu on suuresti samaks jäänud. Osad varajased ideed on aga ruumi teinud uutele, olgu see siis töökindluse, turvalisuse, tehnoloogia üleüldise arengu või muu tõttu. Kirjeldan siin lähemalt üht ajalukku kadunud ja üht senini kasutusel olevat tehnoloogiat.


Telnet

Alguses oli ARPANET. Kuigi laialtlevinud müüdi kohaselt oli see välja töötatud töökindla sõjaväe juhtimissüsteemi tarvis, siis tegelikult oli tegemist projektiga, millega ARPA (hilisem DARPA - Defense Advanced Research Projects Agency) sai pakkuda arvutusvõimalust terve riigi ulatuses, ostmata igale oma osakonnale eraldi arvutit. Arvutid olid tollal teadagi hiiglaslikud ja väga kallid, võimsamad arvutid võtsid enda alla terveid hooneid.

Telnet on võrguprotokoll, mis pakub kahesuunalist interaktiivset tekstipõhist suhtlusteenust, kasutades virtuaalset terminaliühendust. Nii võimaldas Telnet kasutada ühest arvutist teise, võimsama arvuti ressursse. Telnet-i rakendus oli tegelikult lausa esimene, mida ARPANETi võrgus 1969. aastal demonstreeriti. Nii võib väita, et Telnet oli üks tänapäevase võrgunduse eellasi.

Tollel ajal koosnesid arvutivõrgud aga peaasjalikult ülikoolide või muude teadusasutuste arvutiosakondade masinatest, kus võrguturvalisus ei olnud kaugeltki selline probleem nagu tänapäeval. Telnet aga ei krüpteeri üle võrgu edastatavaid andmeid (sh paroole) üldse, mistõttu tekkis Internetibuumiga tõsine vajadus alternatiivse protokolli järgi. Tänaseks ongi Telnet asendunud märksa turvalisema SSH-ga, mis kasutab krüpteeritud kanalit.


TCP/IP

Telnet kasutab andmeedastuseks TCP protokolli, mis on tänapäeval kasutatava TCP/IP Internetiprotokolli eellaseks. Sama oli kogu võrgupõhise andmeedastusega 1970. aastatel. Üks peamisi tolleaegseid Internetipioneere, Jon Postel, märkis aga 1977. aastal, et TCP on muutumas liiga kohmakaks ning vaja oleks kihilisemat ja modulaarsemat võrguprotokolli, et tulevikus probleeme vältida. Nii loodigi TCP/IP, kus TCP jaotati transpordikihiks (TCP) ja võrgukihiks (IP). TCP/IP-st sai kiiresti ARPANET-i ning sellega ühenduvate masinate ja võrkude standardprotokoll.

Tänapäeval on võrgunduse jaoks mitmeid protokollistikke, kuid TCP/IP on kahtlemata jätkuvalt kasutatavaim. Kindlasti on selle populaarsuse üheks võtmeks asjaolu, et see oli esimene laialtlevinud võrgundusprotokoll ning Interneti kasvades pidid uued võrgud seda implementeerima, et eelmiste võrkudega ühenduda. Aga milliseid tugevusi sellel veel on?

TCP/IP on väga hästi skaleeruv ja avatud standard, mis teeb selle kasutamise ja edasiarendamise hõlpsaks. Samuti sisaldab TCP/IP endas süsteemi erinevate seadmete tuvastamiseks ja adresseerimiseks, kusjuures neid mehhanisme on Interneti kasvades järjest täiustatud. Lisaks sobib protokoll hästi andmete liigutamiseks ühest võrgust teise.


Kasutatud allikad:

R. Khare, 1998. Telnet: The Mother of All (Application) Protocols
Wikipedia - Telnet
The TCP/IP Guide - TCP/IP Overview and History