Riiklike IKT valdkonna visioonide realiseerumisest
Viimane olulisem Eesti infoühiskonna arengusuundasid käsitlev dokument koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt aastatel 2012-2013 ning võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2018. aastal. See käsitles mitmeid meetmeid ja vajalikke arendustegevusi, mis tagaksid aastaks 2020 nutikate lahenduste loomist võimaldava keskkonna ja soodustaksid IKT kasutamist. Ühtlasi sisaldas see arengukava mõningaid visioone, mille saavutamist 2020. aastaks oodati. Kuna nüüd olemegi ajas sinnamaale jõudnud, on paslik seda dokumenti lähemalt uurida. Analüüsin siin üht praeguseks kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti.
IKT lahenduste laialdane kasutus
Minu meelest on ilmselt kõige paremini realiseerunud punkt, millega nähti IKT lahenduste laialdast kasutust enamikes majandusharudes. See on kirja pandud küll üsna üldsõnaliselt, kuid tänasel päeval pole kahtlustki, et valdkonnast hoolimata osatakse IKT lahenduste lisandväärtust mitmel pool Eestis kõrgelt hinnata. IKT kasutuselevõtt kasvatab tootlikkust ning aitab kaasa nutikate toodete ja teenuste loomisele. Eestis nii avalikus kui erasektoris kasutusel olevad IKT lahendused teevad sageli silmad ette ka kõrgelt arenenud lääneriikidele.
Heaks näiteks on igasugune asjaajamine, kus on tegemist dokumentide täitmise, allkirjastamise ja menetlemisega. Mitmetes Lääne-Euroopa riikides on näiteks pangakonto avamine tänapäeva eestlase jaoks paras õudusunenägu, sest me oleme harjunud digiallkirjade ja hästi toimivate IKT lahendustega, mis muudavad paljud taolised protsessid väga kiireks ja valutuks ning aitavad ühtlasi ettevõtetel kulusid kokku hoida. Avaliku sektori IKT teenuste kiirele arengule Eestis on kaasa aidanud see, et oleme väike riik, kus riiklikku infosüsteemide ökosüsteemi on märkimisväärselt lihtsam muuta ja hallata kui mõnes suurriigis.
Kaasamine avalike otsuste tegemisel
Arengukavas on mitmeid nägemusi, mida on kirjeldatud veidi liialt lootusrikkalt, kuigi suures plaanis on nendes teemades olnud siiski märkimisväärseid edusamme. Kõige kurvema saatusega on minu jaoks aga visioonipunkt, millega oodati inimeste üha aktiivsemat osalemist avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel. Lisaks usuti selles vabatahtliku tegevuse ja ühiskondlike algatuste edukäiku.
Minu arvates on Eestil selles vallas veel palju arenguruumi. Näeksin hea meelega, et kodanikke kaasataks näiteks omvalitsuse tasandil avalike otsuste tegemisse rohkem, seejuures võiks otsustusprotsessid olla läbipaistvad ja avalikkuse jaoks hästi jälgitavad. Ühiskondlike algatuste osas on meil küll võimalik uhkustada mõne üksiku muljetavaldava projektiga (nagu näiteks "Teeme ära!" koristusaktsioon), kuid kogukondade liitmiseks ja vabatahtlike kaasamiseks pole IKT võimalusi kindlasti veel piisavalt ära kasutatud.
Kasutatud allikad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Infoühiskonna arengukava 2020.
IKT lahenduste laialdane kasutus
Minu meelest on ilmselt kõige paremini realiseerunud punkt, millega nähti IKT lahenduste laialdast kasutust enamikes majandusharudes. See on kirja pandud küll üsna üldsõnaliselt, kuid tänasel päeval pole kahtlustki, et valdkonnast hoolimata osatakse IKT lahenduste lisandväärtust mitmel pool Eestis kõrgelt hinnata. IKT kasutuselevõtt kasvatab tootlikkust ning aitab kaasa nutikate toodete ja teenuste loomisele. Eestis nii avalikus kui erasektoris kasutusel olevad IKT lahendused teevad sageli silmad ette ka kõrgelt arenenud lääneriikidele.
Heaks näiteks on igasugune asjaajamine, kus on tegemist dokumentide täitmise, allkirjastamise ja menetlemisega. Mitmetes Lääne-Euroopa riikides on näiteks pangakonto avamine tänapäeva eestlase jaoks paras õudusunenägu, sest me oleme harjunud digiallkirjade ja hästi toimivate IKT lahendustega, mis muudavad paljud taolised protsessid väga kiireks ja valutuks ning aitavad ühtlasi ettevõtetel kulusid kokku hoida. Avaliku sektori IKT teenuste kiirele arengule Eestis on kaasa aidanud see, et oleme väike riik, kus riiklikku infosüsteemide ökosüsteemi on märkimisväärselt lihtsam muuta ja hallata kui mõnes suurriigis.
Kaasamine avalike otsuste tegemisel
Arengukavas on mitmeid nägemusi, mida on kirjeldatud veidi liialt lootusrikkalt, kuigi suures plaanis on nendes teemades olnud siiski märkimisväärseid edusamme. Kõige kurvema saatusega on minu jaoks aga visioonipunkt, millega oodati inimeste üha aktiivsemat osalemist avalike otsuste tegemisel ja teenuste loomisel. Lisaks usuti selles vabatahtliku tegevuse ja ühiskondlike algatuste edukäiku.
Minu arvates on Eestil selles vallas veel palju arenguruumi. Näeksin hea meelega, et kodanikke kaasataks näiteks omvalitsuse tasandil avalike otsuste tegemisse rohkem, seejuures võiks otsustusprotsessid olla läbipaistvad ja avalikkuse jaoks hästi jälgitavad. Ühiskondlike algatuste osas on meil küll võimalik uhkustada mõne üksiku muljetavaldava projektiga (nagu näiteks "Teeme ära!" koristusaktsioon), kuid kogukondade liitmiseks ja vabatahtlike kaasamiseks pole IKT võimalusi kindlasti veel piisavalt ära kasutatud.
Kasutatud allikad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Infoühiskonna arengukava 2020.
Comments
Post a Comment