Copyleft
Copyleft on selline autoriõiguse kasutamise viis, mis eemaldab seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning sellest tuletatud teoste loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Eristatakse tugeva, väga tugeva ja nõrga copyleft-iga litsentse. Järgnevalt käsitlengi neid erinevaid litsentseerimisvalikuid lähemalt. Kuigi copyleft-i saab kasutada erinevat tüüpi teoste (kunst, teadusavastused jm) autoriõiguste litsentseerimiseks, siis enamasti rakendatakse seda tarkvara puhul ning ka järgnevad näited toon tarkvarade kohta.
GNU GPL - tugeva copyleft-iga litsents
GPL litsentsitingimustega nõustunul on õigus algset teost muuta ja kopeerida ning teost ennast või selle tuletist edasi jagada. Selle tegevuse eest võib küsida tasu või teha seda tasuta. Tuletisteoste kõik komponendid tuleb aga litsentseerida sama litsentsi all, v.a üle veebi töötavad (SaaS) tarkvarad, sest seda ei loeta GPL-i järgi tarkvara levitamiseks. Seega saavad ettevõtted, kes soovivad selle litsentsitüübiga tarkvarakomponente oma tarkvara loomiseks kasutada, oma tarkvara edukalt veebis teenusena pakkuda, avaldamata selle lähtekoodi ja kasutades nii ära GPL-i lünka. Näiteks on sellise litsentsiga brauserilaiendus Adblock Plus.
AGPL - väga tugeva copyleft-iga litsents
Selle litsentsi tingimused on täpselt samad, mis GPL-il, kuid AGPL-iga peab tarkvara lähtekoodi avalikustama ka siis, kui seda pakkuda veebis teenusena. Sellist tüüpi litsents on näiteks RStudio-l - R programmeerimiskeele peamisel IDE-l, mis tähendab, et kõiksugu selle IDE edasiarenduste puhul tuleb teha avalikuks ka nende lähtekood.
GNU LPGL - nõrga copyleft-iga litsents
LPGL lubab tarkvarakomponente kasutada tuletistarkvara (sh äritarkvara) loomiseks ja kasutada selles ka muude litsentsitingimustega tarkvarakomponente, sest lisatud komponentide lähtekoodi avalikustada pole vaja. Küll aga tuleb arendajal, kes teeb muudatusi LGPL litsentsiga tarkvarasse, loodu uuesti LGPL litsentsi all avaldada. Tüüpiliselt kasutatakse LGPL-i tarkvarateekide litsentseerimiseks - teegile muudatuste tegija on kohustatud muudatuste lähtekoodi avalikustama, kuid teegi kasutamisel mingi tarkvara loomiseks ei pea avaldama kogu loodu lähtekoodi. See teeb antud litsentsi arendajatele väga sobivaks. Näiteks on LGPL litsentsiga VLC media player, mis tähendab seda, et kui keegi soovib seda heli- või videofailide esitamiseks oma tarkvaras kasutada, on tal lubatud seda teha ning seejuures pole ta kohustatud loodud tarkvara kogu lähtekoodi avalikustama.
Kasutatud allikad:
Wikipedia - Copyleft.
Wikipedia - GNU General Public License.
Wikipedia - GNU Lesser General Public License.
GNU GPL - tugeva copyleft-iga litsents
GPL litsentsitingimustega nõustunul on õigus algset teost muuta ja kopeerida ning teost ennast või selle tuletist edasi jagada. Selle tegevuse eest võib küsida tasu või teha seda tasuta. Tuletisteoste kõik komponendid tuleb aga litsentseerida sama litsentsi all, v.a üle veebi töötavad (SaaS) tarkvarad, sest seda ei loeta GPL-i järgi tarkvara levitamiseks. Seega saavad ettevõtted, kes soovivad selle litsentsitüübiga tarkvarakomponente oma tarkvara loomiseks kasutada, oma tarkvara edukalt veebis teenusena pakkuda, avaldamata selle lähtekoodi ja kasutades nii ära GPL-i lünka. Näiteks on sellise litsentsiga brauserilaiendus Adblock Plus.
AGPL - väga tugeva copyleft-iga litsents
Selle litsentsi tingimused on täpselt samad, mis GPL-il, kuid AGPL-iga peab tarkvara lähtekoodi avalikustama ka siis, kui seda pakkuda veebis teenusena. Sellist tüüpi litsents on näiteks RStudio-l - R programmeerimiskeele peamisel IDE-l, mis tähendab, et kõiksugu selle IDE edasiarenduste puhul tuleb teha avalikuks ka nende lähtekood.
GNU LPGL - nõrga copyleft-iga litsents
LPGL lubab tarkvarakomponente kasutada tuletistarkvara (sh äritarkvara) loomiseks ja kasutada selles ka muude litsentsitingimustega tarkvarakomponente, sest lisatud komponentide lähtekoodi avalikustada pole vaja. Küll aga tuleb arendajal, kes teeb muudatusi LGPL litsentsiga tarkvarasse, loodu uuesti LGPL litsentsi all avaldada. Tüüpiliselt kasutatakse LGPL-i tarkvarateekide litsentseerimiseks - teegile muudatuste tegija on kohustatud muudatuste lähtekoodi avalikustama, kuid teegi kasutamisel mingi tarkvara loomiseks ei pea avaldama kogu loodu lähtekoodi. See teeb antud litsentsi arendajatele väga sobivaks. Näiteks on LGPL litsentsiga VLC media player, mis tähendab seda, et kui keegi soovib seda heli- või videofailide esitamiseks oma tarkvaras kasutada, on tal lubatud seda teha ning seejuures pole ta kohustatud loodud tarkvara kogu lähtekoodi avalikustama.
Kasutatud allikad:
Wikipedia - Copyleft.
Wikipedia - GNU General Public License.
Wikipedia - GNU Lesser General Public License.
Comments
Post a Comment