Arendus- ja ärimudelid

Tarkvaraarenduses kasutatakse mitmesuguseid arendus- ja ärimudeleid. Järgnevalt käsitlen kahte tarkvaraprojekti ja analüüsin nende puhul rakendatud mudeleid. Tegelen ise tööalaselt geoinfosüsteemidega, seetõttu on ka toodud näited sellest valdkonnast.


ArcGIS Desktop

ArcGIS on maailmas ilmselt kõige laildasemalt kasutatav geoinfosüsteemide tarkvaraperekond, mida toodab ettevõte nimega Esri. Tarkvaraperekonna lipulaevaks on desktop-tarkvara nimega ArcGIS Desktop, millega saab ruumiandmeid hallata, töödelda, visualiseerida jne. Tegemist on ärivaraga. Igal aastal tuleb tarkvarast välja uus versioon, väiksemaid versiooniuuendusi ja patch-e ilmub ka sagedamini.

Tarkvara arendamisel kasutatakse kombinatsiooni samm-sammulisest ja kordustega mudelist. Iga järgmise sammuga täiendatakse nõudeid ja eelmistes versioonides esinenud vigu, mis varasemalt arendustöö käigus kahe silma vahele olid jäänud. Arendusprotsessis kasutatakse ka beetatestijaid ehk kasutajaid, kes on huvitatud kasutamast tarkvara kõige uuemat versiooni, kuigi selles võib esineda (ja kindlasti ka esineb) vigu, mis muudavad selle ebastabiilseks. Beetatestijad annavad arendajatele teada vigadest, mida nad töö käigus leiavad ning on seega ettevõttele ülimalt kasulikud. Selline arendusmudel on üsna tüüpiline tarkvaradele, millel on juba lai kasutajaskond ning mida arendatakse järjest edasi, et lisada tarkvarale uusi funktsionaalsuseid,  eemaldada vigu ja hoida sammu tehnoloogia pideva arenguga.


ArcGIS Online

Huvitav eksemplar ArcGIS tooteperekonnast on ArcGIS Online. Selle näol on tegemist veebirakendusega, milles on võimalik ruumiandmeid teiste kasutajate ja asutustega jagada, otsida teiste poolt lisatud andmeid, kujundada veebikaarte jne. ArcGIS Online-i kasutamine kaardihuvilisest indiviidile on iseenesest tasuta, kuid kui ta peaks soovima kasutada platvormi ka muuks (kasutajaliideses on hulk nuppe, millele tavakasutajal pole õigust klõpsata), peab ta selleks oma rahakotti kergendama. Seega võiks öelda, et ArcGIS Online on freemium SaaS.

Ärimudel on järgmine: spetsiifilisema funktsionaalsuse kasutamiseks peab kasutaja (või tema ettevõte) ostma rakenduse nn krediite. On töötatud välja süsteem, kui palju krediiti iga sellise tegevuse jaoks kulub. Näiteks peab krediiti välja käima andmete pilvekeskkonnas talletamise (tasu arvutatakse andmemahu järgi tunniajase arvestusega), andmetöötluse (iga ruumianalüüs võtab teatud arvu krediiti) ja teatud ruumiandmete kasutamise eest. Kasutajal on seejuures krediitide kulumisest üsna hea ülevaade. Ärimudel näib paraja nöörimisena, kuid kahtlemata on hulk kasutajaid, kes on meeleldi nõus maksma, et näiteks mõne klikiga teada saada päästeautole lähimate veevõtukohtade asukohad ja nendeni viivad teekonnad, kui tegeleda ise selleks vajaliku riistvara haldamise, andmetöötluse ja tarkvara tundma õppimisega.

Comments