Kuidas saada häkkeriks?
Lugesin täna Eric Steven Raymond'i kirjutist "Kuidas saada häkkeriks". Autori näol on tegemist tuntud tarkvaraarendaja ning avatud lähtekoodiga tarkvara koolkonna kauaaegse ja tulihingelise esindajaga. Tema kirjatükk (või "dokument", nagu ta seda ise nimetab) räägib häkkerlikust suhtumisest, häkkeri põhioskustest ja häkkerikultuurist laiemalt. Kirjutan siia mõningaid mõtteid, mis mul selle dokumendiga seoses tekkisid.
Raymond alustab meeldetuletamisest, et häkkeriks peaks nimetama inimest, kes on oma valdkonnas (peamiselt siiski tarkvaraarenduses või võrgunduses) meisterlik, armastab lahendada probleeme ja ületada piire - sellel ei ole mitte mingit seost pahatahtlike arvutitesse sissemurdjatega, keda häkkerid nimetavad "kräkkeriteks". Häkkeriks olemise juures on tema jutu järgi oluline ka see, et teised häkkerikogukondade liikmed sind häkkeriks nimetaks - aga sellest hiljem lähemalt. Seejärel jutustab autor häkkerlikust suhtumisest. See osa dokumendist sisaldab palju äratundmist (maailmas on palju põnevaid probleeme, mis ootavad lahendamist, häkkerid ei armasta nüri tööd) ja mõnede üldlevinud tõdede kordamist. Endale omaselt rõhutab Raymond, et õiged häkkerid peavad olema autoritaarsuse vastu ning osutab, et sageli on häkkeritele seatud kunstlikud takistused, mis sunnivad neid juba lahendatud probleeme uuesti lahendama.
Ta jätkab oskuste omandamise kirjeldamisega, mis on häkkeriks "sirgumise" juures olulised. Loomulikult on oluline väga hea programmeerimisoskus, aga ka HTML-i tundmine, et luua huvitav ja/või kasulik veebileht. Veebileht peaks olema inglise keeles ning kui sa seda piisavalt ei oska, siis tuleks see ära õppida. Väga tähtis on hankida avatud lähtekoodiga Unix ja õppida seda kasutama. Programmeerimis- ja inglise keele oskuse vajadusega vaielda mõistagi ei saa ning kahtlemata tuleb igale tarkvaraarendajale kasuks saada tuttavaks operatsioonisüsteemiga, mille lähtekood on täiesti avatud ja mille koodi tal endal muuta on võimalik. (X)HTML-i oskus tundub esmapilgul ootamatu ja iseenesest mõistetava punktina, kuid järele mõeldes on selles oma iva muidugi sees (paljudele ei pruugi see üldse ühtedest esimestest keeltest olla) - eriti veebilehel teadmiste jagamise osas. Soovitatud programmeerimiskeelte valikule (Python, C/C++, Java, Perl ja LISP) ma head hinnangut kahjuks anda ei oska, sest oskan ise neist (mõningal määral) ainult kahte.
Veel kirjutab Raymond, et häkkerlus püsib reputatsioonil ning parema maine saavutamiseks tuleb kirjutada avatud lähtekoodiga tarkvara, aidata tarkvara testida ja siluda, aidata hooldada häkkerite poolt kasutatavat infrastruktuuri jms. Ainult nii olevat võimalik saavutada see, et ka teised sind omasuguseks peaksid ning õigeks häkkeriks kutsuksid. Selle tegevuste loetelu vajalikkus on häkkerikultuuri kontekstis muidugi täiesti mõistetav, aga mulle isiklikult meenutab see millegipärast (eriti just konservatiivsete) ülikoolikorporatsioonide suhtumist: kõigepealt pead aasta aega kaasvõitlejate eest koristama, neile õlut tooma ja maailmaküsimusi arutama, enne kui sind n-ö täisliikmeks arvatakse. Lisaks tekib küsimus, et kas siis üksi tarkvaraarendust tundma õppides ei olegi võimalik häkkeriks saada ning näib, et vähemalt vabavara maailmas peaks vastus olema kindel "ei". Võib-olla on aga nii, et kuna kogu avatud lähtekoodiga tarkvara edendamine toimub tänapäeval võrgustunult üle maailma, siis märkavad vanemad olijad mingil hetkel uue tulija järjekindlat panustamist ja hakkavad ka teda "omaks" pidama.
See kirjutis meenutas mulle väga Paul Graham'i esseesid "Great Hackers" ja "Hackers and Painters", mida lugesin käesoleva aasta alguses seoses õpingutega aines "Sissejuhatus IT-sse". Pean ütlema, et midagi Graham'i esseede juures puudutas mind lähemalt kui Raymond'i dokument. Võimalik, et asi on selles, et Raymond mõjub minu jaoks kohati üleolevalt (nt "kui sind tõmbab häkkimine seetõttu, et sul oma elu ei ole") ja kogu kirjutis on minu meelest kuidagi näpuga viibutavas toonis. Aga võib-olla on see seetõttu, et Graham'i oma oli üldse üks esimesi kirjatükke, mis ma taolisel teemal olen lugenud ja see tekitas rohkem äratundmisrõõmu ja mõningast kergendust, et ma ei ole oma vaadete ja tunnetega siin maailmas üksi. Samuti ei pea Graham "häkkeriks" saamiseks vajalikuks mingisse kindlasse kogukonda kuulumist - piisab sellest, et teed oma tööd väga hästi, pühendumusega ja tulemuslikult. Kirjutiste ühise joonena võiks ana tunnustusena öelda, kõik need kolm sisendavat teatavat lisamotivatsiooni, et ennast tarkvaraarenduse maailmas järjest edasi täiendada.
Kasutatud allikad:
E. S. Raymond. Kuidas saada häkkeriks.
Raymond alustab meeldetuletamisest, et häkkeriks peaks nimetama inimest, kes on oma valdkonnas (peamiselt siiski tarkvaraarenduses või võrgunduses) meisterlik, armastab lahendada probleeme ja ületada piire - sellel ei ole mitte mingit seost pahatahtlike arvutitesse sissemurdjatega, keda häkkerid nimetavad "kräkkeriteks". Häkkeriks olemise juures on tema jutu järgi oluline ka see, et teised häkkerikogukondade liikmed sind häkkeriks nimetaks - aga sellest hiljem lähemalt. Seejärel jutustab autor häkkerlikust suhtumisest. See osa dokumendist sisaldab palju äratundmist (maailmas on palju põnevaid probleeme, mis ootavad lahendamist, häkkerid ei armasta nüri tööd) ja mõnede üldlevinud tõdede kordamist. Endale omaselt rõhutab Raymond, et õiged häkkerid peavad olema autoritaarsuse vastu ning osutab, et sageli on häkkeritele seatud kunstlikud takistused, mis sunnivad neid juba lahendatud probleeme uuesti lahendama.
Ta jätkab oskuste omandamise kirjeldamisega, mis on häkkeriks "sirgumise" juures olulised. Loomulikult on oluline väga hea programmeerimisoskus, aga ka HTML-i tundmine, et luua huvitav ja/või kasulik veebileht. Veebileht peaks olema inglise keeles ning kui sa seda piisavalt ei oska, siis tuleks see ära õppida. Väga tähtis on hankida avatud lähtekoodiga Unix ja õppida seda kasutama. Programmeerimis- ja inglise keele oskuse vajadusega vaielda mõistagi ei saa ning kahtlemata tuleb igale tarkvaraarendajale kasuks saada tuttavaks operatsioonisüsteemiga, mille lähtekood on täiesti avatud ja mille koodi tal endal muuta on võimalik. (X)HTML-i oskus tundub esmapilgul ootamatu ja iseenesest mõistetava punktina, kuid järele mõeldes on selles oma iva muidugi sees (paljudele ei pruugi see üldse ühtedest esimestest keeltest olla) - eriti veebilehel teadmiste jagamise osas. Soovitatud programmeerimiskeelte valikule (Python, C/C++, Java, Perl ja LISP) ma head hinnangut kahjuks anda ei oska, sest oskan ise neist (mõningal määral) ainult kahte.
Veel kirjutab Raymond, et häkkerlus püsib reputatsioonil ning parema maine saavutamiseks tuleb kirjutada avatud lähtekoodiga tarkvara, aidata tarkvara testida ja siluda, aidata hooldada häkkerite poolt kasutatavat infrastruktuuri jms. Ainult nii olevat võimalik saavutada see, et ka teised sind omasuguseks peaksid ning õigeks häkkeriks kutsuksid. Selle tegevuste loetelu vajalikkus on häkkerikultuuri kontekstis muidugi täiesti mõistetav, aga mulle isiklikult meenutab see millegipärast (eriti just konservatiivsete) ülikoolikorporatsioonide suhtumist: kõigepealt pead aasta aega kaasvõitlejate eest koristama, neile õlut tooma ja maailmaküsimusi arutama, enne kui sind n-ö täisliikmeks arvatakse. Lisaks tekib küsimus, et kas siis üksi tarkvaraarendust tundma õppides ei olegi võimalik häkkeriks saada ning näib, et vähemalt vabavara maailmas peaks vastus olema kindel "ei". Võib-olla on aga nii, et kuna kogu avatud lähtekoodiga tarkvara edendamine toimub tänapäeval võrgustunult üle maailma, siis märkavad vanemad olijad mingil hetkel uue tulija järjekindlat panustamist ja hakkavad ka teda "omaks" pidama.
See kirjutis meenutas mulle väga Paul Graham'i esseesid "Great Hackers" ja "Hackers and Painters", mida lugesin käesoleva aasta alguses seoses õpingutega aines "Sissejuhatus IT-sse". Pean ütlema, et midagi Graham'i esseede juures puudutas mind lähemalt kui Raymond'i dokument. Võimalik, et asi on selles, et Raymond mõjub minu jaoks kohati üleolevalt (nt "kui sind tõmbab häkkimine seetõttu, et sul oma elu ei ole") ja kogu kirjutis on minu meelest kuidagi näpuga viibutavas toonis. Aga võib-olla on see seetõttu, et Graham'i oma oli üldse üks esimesi kirjatükke, mis ma taolisel teemal olen lugenud ja see tekitas rohkem äratundmisrõõmu ja mõningast kergendust, et ma ei ole oma vaadete ja tunnetega siin maailmas üksi. Samuti ei pea Graham "häkkeriks" saamiseks vajalikuks mingisse kindlasse kogukonda kuulumist - piisab sellest, et teed oma tööd väga hästi, pühendumusega ja tulemuslikult. Kirjutiste ühise joonena võiks ana tunnustusena öelda, kõik need kolm sisendavat teatavat lisamotivatsiooni, et ennast tarkvaraarenduse maailmas järjest edasi täiendada.
Kasutatud allikad:
E. S. Raymond. Kuidas saada häkkeriks.
Comments
Post a Comment